Kuldiga - mea fiafia

O le taulaga o Kuldiga o loʻo i totonu o le nofoaga sili ona matagofie o Lativia i le ogatotonu o le itu sisifo o Kurzeme. O loʻo tu i luga o le faletupe o le vaitafe o Venta i se nofoaga matagofie matagofie, o lea e naunau ai tagata tafafao maimoa mai atunuu eseese e asiasi i ai. E le gata i lea, e iloga i le tele o aganuu.

Faʻataʻitaʻiga ma aganuu

E le pei o le tele o isi aai Latvian, na aloese ai Kuldiga mai afi tele ma le faatamaia o le militeli, lea na fesoasoani ia te ia e faasaoina ai le uluai fale laupapa. Fale iinei o loʻo fausia i le XVI senituri.

Muamua, e fautuaina tagata tafafao maimoa e savalivali i totonu o le aai tuai. I le amataga, o fale o Kuldiga sa i totonu o le vanu o Kuldiga Castle. O fale iinei o loʻo faʻasaoina elemene o le fausaga fausaga o senituri XVII-XIX. I le amataga o le XVIII senituri na puʻeina le maota ma faʻaumatia le nofoaga. I nai tausaga mulimuli ane na tuua ai e tagata le maota. I le afa muamua o le XIX na faʻafeiloaʻi ai le solo. O le nofoaga autu o talafaasolopito o Kuldiga ua aofia i totonu o maafaamanatu na puipuia e UNESCO.

I totonu o le aai o loʻo i ai le tele o maota anamua, ma o le autu e mafai ona lisiina:

  1. Kuldiga Castle Castle - o le muamua i Kuldiga. O loʻo i ai i se nofoaga e igoa o Vecskuldigas hillfort, o lenei nuʻu o Curonians o le tele tele i le IX senituri. Ina ia puipuia le nofoia mai tagata osofaʻia, na puipuia i se olo puipui. I le amataga o le XIII senituri, sa nofoia e le Au Fasi, o se fale laupapa na susunuina, ma na fausia ai se maota maa. Ona oo mai ai lea i le tala faasolopito o le igoa o Kuldiga.
  2. O le maota o le epikopo o Valtaik - seia oo i le 1392 na lauiloa o le maota o le Order Livonian. O uluai faʻamatalaga tusitusia e faatatau i ai na tusia i le 1388, ae na talitonu le au tusitala talafaasolopito e tusa ma le 100 tausaga le matua. O le maota na fausia i maa, i le itu i sisifo o le fale na faaaoga ai piliki. I tala faasolopito o loʻo lisiina i le 1585 e na o le tasi le puipui puipui na totoe mai i lea mea, o aso nei e mafai e tagata tafafao maimoa ona iloa naʻo lana vaega.
  3. O Rhemsky Castle na faavaeina i le 1800. I le 80 tausaga sa toe fausiaina ma faʻafouina, faʻafou atili ma faʻalelei. O le ogatotonu ma pito i luma o le maota na teuteuina i rizalitovymi pediments i le Neo-Renaissance style. O le tagata e ona le fale sa i ai i le laasaga ma taimi ma i le 1893 sa ia te ia se laina telefoni ma telefoni iinei. I le amataga o le seneturi lona XX, na susunuina le maota, ma i le 1926 sa toe fausia ai. O se vaega o elemene o le facade autu na leiloa, ae o totonu o le maota na tumau pea le le suia.
  4. O Edel Castle e aofia ai le alalaupapa o auala, lea na fausiaina e faamalosia ai le toe faʻavaeina o vaega. Na fausia i le senituri lona 14, ma i le seneturi lona 16 ua matua faamalosia ma toe fausia. Ona avea ai lea o le olo ma meatotino a le alii pule Siamani. I le amataga o le senituri lona XX e le mafai ona sosola ese le maota mai le afi, ae mulimuli ane ua toe faʻaleleia.

Fale Mataʻaga o Kuldiga

Manatu faanatura

O le aai o Kuldiga e taua tele mo ona tino vai, o le autu o nei:

  1. O le vaitafe o Venta e tafe atu i Lithuania, Latvia ma tafe atu i le Sami Baltic. O le tafe aupito sili lea i Europa, lea e tu i le vanu o Kuldiga. O le lautele o le afu ua sili atu ma le 100 m. Faafetai i tekinolosi faapitoa o le fagotaina na atiae i Kuldiga, o lenei aai na taua o le nofoaga lea e maua ai le sami i luga o le ea. E ala atu i Salesa i Kuldiga, na fausia ai se alalaupapa o le fatalaa piliki, na fausia i le 1874 i le auala Roma. O lenei ituaiga alalaupapa tau uila Kuldīga o le umi pito i umi lea i Europa, o lona umi e 164 m.
  2. O se tamai vaitafe o Alekshupite e tafe atu i totonu o le aai, ma o lona auala e pasi saʻo i fale. O le mea lea ua taʻua ai Kuldīga o le Latvian Venise.
  3. Laʻau vavalalata Miedainis e mauoa i iʻa, o se nofoaga lelei e malolo ai ma se tootoʻa. O vai i totonu o le vaituloto e mamā, o le faletupe e papaʻu, o le vaituloto e laiti, o lea e vave vave ona mafanafana i le taumafanafana.