National Museum of Suetena


O le National Museum of Sweden i Stockholm o se faleteuoloa moni o faatufugaga lelei i le atunuu. O lenei nofoaga, o se mea faʻafefe mo tagata o loʻo valiina ata vali, faʻatagata, falanua, ma isi.

Nofoaga:

O le fausiaina o le National Museum o loʻo i luga o le penisula Blasiholmen i le ogatotonu o le laumua Suetena. Ona o le toe fausiaina o le fale autu, na siitia atu ai le faaaliga i le Royal Academy of Free Arts i Fredsgatan 12.

Talafaasolopito o le foafoaga

O le fale autu o le National Museum of Sweden na fausia i le amataga o le XVI senituri. O le aoina patino o le Swedish Swedish King Gustav Vasa mai le Gripsholm Castle o le faavae lea o lana uluai faaaliga. I le 40 -ies. XVIII senituri. i Pale mo le tupu tautupu na faatauina mai le tele o vali a faipule Farani. I le 1792 na maliu ai Gustav III, ma o le tuufaatasiga a le tupu o faatufugaga lelei na siitia atu i le National Museum, ma avea ai ma meatotino a tagata.

O le faletalimalo i luga o le peninsula o Blasiholmen sa fausia e tusa ai ma le poloketi a le tagata Siamani o August Stuyler i le 1866 i le Renaissance style. I le gasologa o tausaga, o le fausiaina o le Falemataaga a le Falemataʻaga ua suia i le lotoifale ona o le tuputupu ae o manaʻoga mo faʻaaliga, ae e leʻi toe faʻafouina lava.

O le a le mea e manaia e uiga i le National Museum of Suetena?

I le 2016, na faamanatu ai e le National Museum lona 150 tausaga. O fafo o le fale e matua taofiofia ma pei o se maota anamua. O totonu o potu tetele lava, i le pito i luga o laʻau e taʻitaʻia ai se maualuga maualuga. O le falemataaga e aofia ai le 16,000 ata vali ma ata vane, ma le tusa ma le 30,000 galuega o mea teuteu ma faʻaaogaina. O faʻaaliga uma na faʻaalia i totonu o le 3 fono autu:

  1. Pavali ma le vane. I totonu o le fale talimalo e mafai ona e vaʻavaʻai i ata vali o aliʻi taʻutaʻua pei o R. Rembrandt, P.O. Renoir, P.P. Rubens, F. Boucher, P. Gauguin, E. Manet ma le tele o isi. E tele atavali o tusiata Holani o le XVII senituri. ma Farani - XVIII senituri. Ma le faʻatagata foi a Italia ma e oʻo lava i se aofaʻi o faʻataʻitaʻi Rusia. E matua taua lava le taua o se tuufaatasiga o atavali mai tusiata a Suetena, e aofia ai galuega a le "Tamaitai i lalo o le veli" saunia e A. Roslin ma le "Siva i le Day Ivanov" saunia e A. Zorn.
  2. Tusia ma togitogiga. Na te tausia se faasologa tele o galuega o vaitaimi eseese, mai le Vaitau Tutotonu seia oo i le amataga o le 20 seneturi. O iinei e mafai ai ona e talisapaia le togitogiga o le E. Manet ma ata o R. Rembrandt ma Watteau, o faipule i le lotoifale o loʻo faʻatusalia e galuega a Johan Tobias Sergel ma Karl Larsson.
  3. Mamanu ma faatufugaga ma faatufugaga. O lenei matagaluega e tele se aofaʻiga o oloa mai laulaau, laumei, tioata, textiles ma le uʻamea, e mafai ona e vaʻaia meafale ma tusi anamua.

O loʻo i ai i le falemataʻaga se faletusi tusi ata, avanoa i 'oa o loʻo avanoa mo tagata uma.

E faʻapefea ona oʻo i ai?

Asiasi i le faʻamatalaga a le National Museum of Suetena i le Royal Academy of Free Arts e mafai ona ausia e metro poʻo pasi. I le tulaga muamua, e tatau ona e alu i se tasi o nofoaga lata ane e lua o le Stockholm lalolalalo - Kungsträdgården poo le T-Centralen. O le fale pasi lata ane i le Academy e taua o Tegelbacken.